V PÄEV – 25. MÄRTS 2012 - PÜHAPÄEV

5:45       äratas minu kell. Kristiina oma mitte. Kõrvaltoas Evelinil ja Anul äratas ka. Kui aga vaatasime hotelli kella, mis toas oli ja Kristiina oma, siis näitas kell 4:45. Segadus majas, just see sama, mida õhtul olime kartnud. Võtsin aga jalad alla ja tõmbasin kapsuni peale ja läksin alla retseptsiooni uurima, mis see õige kell siis on. Turvamees magas diivanil ja ajas end vastumeelselt üles. Umbkeelne! Lõpuks suutsin talle viipekeeles selgeks teha, mis ma tahan ja siis sain ka õige kella teada. See oli kohe kohe 5. Oh seda ebaõnne, minu telefon oli end öösel ise keeranud. Läksin siis üles tagasi. Kristiina oli juba riides ja hambad pestud. Koputasin ka naabrite uksele ja lubasin veel tunnikeseks magama jääda. Meie pugesime ka Kristiinaga ikka uuesti teki alla.

5:45       äratas õige kell. Ja nüüd polnud enam kahtlustki, et ka tüdrukud tuli kõik jalule ajada.

6:00       alustasin äratusringi uste taga. Mõnda ust tuli ikka päris kaua taguda, enne kui uniseid hääli kuulma hakkasin ja väikesed pilusilmad uksele ilmusid.

6:30       olid asjad kokku pakitud, ainult sussid veel kotist väljas. Võtsime käe otsa ka juba üht teist mis vajasid alla bussi viimist ning suundusime sööma. Bussijuhid olid bussi juures ootel, nii et saime asjad ka ära panna. Menüü oli hommikusöögilauas ikka sama mis eelmised kaks hommikut. Sõin kiiresti kõhu täis ja läksin üles, et hakata tüdrukute käest tube üle võtma, kes juba koridoris seisid ja mind ootasid. Kiidusõnad kõigile, toad olid üleandmiseks valmis. Üks jope oleks maha jäänud, kui ma poleks tube üle vaadanud ja üks sall ka. Rohkem kadusid poleks olnud.

7:15       olid toad kõik retseptsioonis üle antud, parkimine makstud ja luba lahkuda. Reisiseltskond oli bussis ja võisime alustada sõitu kodupoole. Vaikus võttis maad ja suuremosa reisilisi vajus mõnusalt unne. TomTom juhatas meid linnast välja. Tema juhendamise järgi sattusime aga väga väikestele tänavatele Krakovi äärelinnas, mida oleks võinud lausa aedlinnaks nimetada. See oli väga tore sõit! Päike sillerdas põldudel, kevad tärkas aedades, faasanid jooksid ringi ja põldudel seisid uhked kitsed. Isegi jänkukest nägime lippamas sabatutt vilkumas. Justkui oleksime olnud safaril. Meil oli küll hea meel, et see TomTom sellise väikese vingerpussi mängis. Siiski mingi hetk võtsime välja igaks juhuks atlase, et oma asukoht tuvastada ja leida teeots, kust ära pöörata, et suurele magistraalile välja jõuda. Leidsime tee vaevata ja peagi olimegi suurel maanteel. Ilm oli ilus ja soe!

Polnud me saanud veel kaua sõitagi, kui doktor Kaev tööd sai. Anette hakkas oksendama.  Andsin rohud sisse ja tegin talle esimesse pinki koha ja sättisime sinna pikali. Uni aitas mõninga aja ilma oksendamata üle elada.

9:50       tegime kiire WC-peatuse teeäärses bensiinijaamas. Polnud just kõige eeskujulikum käimla, aga pissil sai ikka käia. Võtsime meeste WC ka kasutusse, nii saime kiiremini.

Õues oli meeletult suur tuul.

10:10     jätkasime sõitu. Anettel polnud paremaks läinud. Nüüd panime ta istuma ette alla giidi toolile. See vähe madalamal ja ei loksuta nii palju. Siis ma mängisin talle kaelapatja ja hoidsin pead püsti. Kui käed ära väsisid, siis toppisin päris kaelapatju ja patju, et pead toetada. Tundus vähemasti, et seal istumine mõjus bussihaigusele igati positiivselt ja enam oksendama ei hakanud.

14:10     olime jõudnud Lomžasse, kus oli plaanitud lõunasöök McDonaldsis. Kaugusest hakkas see juba paistma. Just enne meid pööras sisse üks suur bussitäis lapsi. Meil läks siis ka kiireks. Nii kui buss seisma jäi, tormasin Mc-i sisse, et järjekord ära võtta. Minu kurvastuseks oli enne meid seal veel paar bussitäit lapsi. Langetasin kiiresti otsuse, et seekord tuleb teha üks valik, muidu, kui igaüks hakkab eraldi valima, siis ei jõua me küll söönuks. Nii siis tellisin kõigile lasteeined mõnede eranditega. Kristiina toimetas oma Piigade valikuga. Kui tellimused edastatud hakkas kõik kiiresti ja organiseeritult just kui lindi peal jooksma. Kui Varssavi Mc-is oli kõik selline kaootiline, kuigi rahvast polnud palju. Siin oli ilmselgelt üle rahvastatud, aga kõik oli väga süstemaatiline ja kõik said oma toidud kätte, ilma, et oleks mingit segadust olnud. Siiski, üks eine jäi pärast üle. Nad olid meile ühe eine rohkem teinud. Leti juures käis ikka meeletu sagimine ja trügimine. Üritasime seal erinevate keelte ja viibete abil ühele väikesele tüdrukule selgeks teha, et mingu ta teise järjekorda, et sealt saab kiiremini. Aga ta sai hoopis aru, et me ajasime ta üldse ära. Ümber oli ka täiskasvanuid, kes oleks võinud ju tõlkida, aga ei. Nad vist ei saanud ise ka aru, sest nad jäid ka lolli sihikindlusega meie järjekorda seisma, mis sellest, et kõrvalt oleks juba ammu eine käes olnud.

15:30     olid kõhud täis ja pissil käidud, võisime sõitu jätkata.

18:00     ühe jutiga ilma igasugu peatusteta olime jõudnud Poola-Leedu piirile. Siin tuli ka kella keerata, nii et…

18:00=19:00 olime Leedus.

19:05     tegime juba reisi alguses tuttavaks saanud bensiinijaama peatuse, et bussi tankida ja keha kergendada. See oli see koht, kus bensuka kõrval oli kohvik ja seal tasuline WC. Raha näpus läksin maksma. Selle peale näitsik ütles. Pole vaja maksta, te juba eelmine kord maksite. Väga meeldiv kui ühe maksuga saab kaks korda pissida J.

19:33     jätkasime sõitu. Õues läks tasapisi pimedaks.

21:00     olime tagasi Kaunase hotellis Metropolis. Seni, kuni buss ennast ära parkis, käsin mina retseptsioonis ja võtsin välja võtmed ja toakaardid. Toad jaotusid siis seekord niiviisi:

Tuba 214

Elisabeth Kiiver

Inger-Liis Heinsoo

Helen Rand

Renita Leiger

Tuba 220

Krislin Kivistik

Marleen Breemet

Marleen Rehepap

Anette Kõmmus

Tuba 308

Kelly Kompus

Jaanika Pärn

Merit-Merken Malk

Kreete Kokovkin

Tuba 228

Tiina Kaev

Evelin Lukk

Tuba 219

Mari-Liis Ojasalu

Triin Salin

Karin Kallisma

Kaisa Takis

Tuba 225

Teele Tammsaar

Ingrid Tärk

Helen Kivi

Tuba 305

Marion Demus

Kristiin Kirss

Maris Pertel

Tuba 213

Marta Eller

Anette Matto

Karmen Telvik

Tuba 307

Saara Kattel

Emma Kaups

Marii Vispel

Tuba 232

Triin-Marleen Suve

Annabel Pielberg

Berenike Järvekülg

Tuba 218

Katariin Kokla

Ann-Ly Kibuspuu

Anabel Vahtra

Tuba 216

Birgit Kibus

Berit Rajaveer

Getter Tartu

Tuba 230

Maret Sõmer

Dana Lukk

Emili Kuuse

Harriet Sammal

Tuba 224

Triin Jermakov

Hanna Laupä

Tiiu Üksik

Tuba 232

Kaja-Liis Pall

Maris Preem

Kaisa Roots

Tuba 229

Evelin Lukk

Anu Pielberg

Tuba 202

Bussijuhid

Mõnedel õnnestus saada sama tuba, mis eelmine kordki, aga osadel olid juhtunud teised toad. Kelledel parem, kelledel kehvem, justkui õnnemäng.

Transportisime oma vajalikud asjad kõik üles ja panime kohe veekannud tööle. Algas köögitoimkonna töö aeg. Menüüd olid kiirmakaronid lihapalliga. Magustoiduks jogurt. Mitte me ei jõudnud nii kiiresti toite valmis, kui juba nõudma tuldi. Tüdrukud istusid siis ukse taha koridori maha ja jäid ootama. Nälg oli vist kallal. Tasapisi hakkasid veed keema ja nii saime ka toite kätte andma hakata. Kiirelt käis suur rahvamass toast läbi ja oligi vaikus majas. Aeg endal einestada, sest kõht oli tõesti tühi.

Et viimane õhtu igavaks ei läheks, mõtlesime lastele ühe väikese ülesande välja, et saada natuke reisi kohta tagasisidet. Mõtlesime välja küsimused ja kutsusime rühmade kaupa tüdrukud meie tuppa, et ülesanne kätte jagada. Aega selle täitmiseks kuni öörahuni, mis täna oli veidike hiljem ehk siis keskööl.

Vastused hakkasid tagasi tulema päris kiiresti. Istusime Anu, Evelini ja Kristiinaga meie tuppa ja hakkasime kokkuvõtteid tegema. See oli väga lõbus  ja tore õhtu, sest leidus väga vahvaid vastuseid. Mõned panid vaikselt itsitama, aga mõni tõi lausa naerust pisara silma. Igal juhul oli see väga kasulik ja informatiivne ettevõtmine. Teen pärast ka kokkuvõte sellest siia reispäevikusse, aga üks oli selge, kõik soovisid tulevikus veel kord sarnast reisi ette võtta, mis oli minu jaoks üllatus. 100% jah-sõna ma küll ei oodanud. Loomulikult oli see mulle väga rõõmustav tulemus, millest annab julgust ka tulevikus selliseid ettevõtmisi korraldada.

Kokkuvõtete tegemise vahepeal külastasin tüdrukuid ja vaatasin, et kõik kokkulepitud ajal oma tubades oleks. Mõned lausa magasid juba selleks ajaks. Kokkuvõtete tegemise lõpetasime kella 1 ajal ja siis pugesime ka ise kiirelt põhku.