II päev – 22. Märts. 2012 – neljapäev

5:40       väga vara oli äratus. Olme endale hommikusöögi varasemaks tellinud, kui tegelikult serveerima hakatakse, aga kuna meid ootas ees väga pikk sõidu päev, siis oli vaja võimalikult vara startida.

6:00       hakkasin lapsi äratama. Agaramad olid juba üleval, aga suurem osa tuli üles ajada. Mõne ukse taga kopsisin ikka päris pikka aega. Lõpuks sain kõik jalule. Nagu õhtul oli kokku lepitud, siis ennast tuli enne sööki korda teha ja asjad pakkida, et siis kohe peale sööki toad üle anda ning startida. Kui meie Kristiinaga sööma läksime, siis võtsime kohe ka  võimalikult palju asju näpuotsa, et pärast oleks vähem tassida. Osad tüdrukud tulid ka juba kohvritega trepist alla. Moodustasime alla fuajeesse ühe korraliku tropi, enne kui söögisaali uksed avati

6:30       algas hommikusöök. Valikut oli piisavalt, nii et igaüks oleks pidanud endale midagi meelepärast leidma. Oli keedetud muna majoneesiga, mingisugused soojad täidetud lihataskud, värsket salatit, vorsti- ja juustulõike. Loomulikult hommikusöögihelbeid ja putru. Üht-teist oli kindlasti veel, mis meelde ei jäänud. Ann-Lyl hakkas ninast verd jooksma. Õnneks saime sellest kiirelt jagu ja hommikusöök võis jätkuda.

Sõin kiiresti ära ja läksin üles tube üle võtma. Tüdrukud juba ootasid kohvritega uste ees, et kas saaks toa üle anda. Järgimööda, kuidas plikad valmis said, hakkasin siis tube kontrollima, et midagi maha ei jääks ja et endast tsiviliseeritud noorte kombel korralik tuba maha jäetaks. Üldiselt tüdrukud juba  teavad, et õps tuleb kontrollima ja kui tekid on toanurgas põrandal või prügi mööda tuba laiali, siis saadan koristama, nii et seekord pidi kõigest kaks tuba natuke järelkoristust tegema. Ühel oli prügikast mööda vannituba laiali ja teistel tekid mööda tuba suvalistesse kohtadesse lennutatud. Ülejäänud olid endast maha jätnud kasutatud, aga viisaka toa. Kiitsin ka neid, kui bussi läksime. Loodan, et need väikesed õppetunnid annavad lastele ka edaspidiseks eluks midagi kaasa. Eks pragu ju tehakse kindlasti õpetaja jaoks, aga ehk jääb ka midagi külge.

7:15       olime bussis ja alustasime sõitu Poola poole. Kristiina võttis enda kätte mikrofoni ja hakkas veidike giiditööd tegema. Tutvustas Leedut ja Kaunast. Lisaks rääkis veel igasugu toredaid lugusid ja mälestusi reisidest, mis sai nõukogude ajal tehtud. Ei teagi, palju bussis olevatest isikutest seda ka kuulas, sest üle õla taha poole kiigates oli näha palju kinniseid silmi, lahtiseid suid ja küljele vajunud päid. Kristiina üritas oma ettekannet venitada seni, kuni üle Poola piiri saame, aga nii kaua ta siiski vast ei pidanud, sest teemad said otsa.

8:29       tegime ühes bensukas peatuse, et tankida ja WC-s käia. Bensukas WC-d polnud, aga selle kõrval kohvikus oli küll. Tasuline! Maksin kõigi eest ära ja siis tekkis kohe kiiresti WC ukse taha pikk saba. Lisaks naiste omale hõivasime ka meeste oma. Õues oli külm ja tuuline ilm.

9:00       olid kõik saanud oma vajalikud protseduurid ära teha ja me võisime uuesti sõitu alustada. Piir polnud enam kaugel. Tegin Janderile veel ühe kõne. Ta oli üksi mandril vanaema ja vanaisa juures. Tal pidavat kõik väga hästi olema ja oli juba õnnetu, et nii vähe saab Orus olla. Seda oli hea kuulda.

9:06 olime Leedu-Poola piiril ja bussijuhid otsisid bussile koha, kus seisma jääda, sest nad pidid minema ostma kiirteemaksu boksi. Ja sinna me jäime pikaks ajaks. Ootasime ja ootasime, ei tule ega tule.

Olime Poolas

Poola

• Poola Vabariik asub Kesk-Euroopas. Tema naabriteks on Saksamaa, Tšehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene,  Leedu ja Venemaa.
• Piiri pikkus 3014 km
• Rannajoon 524
• Pindala 312 683
• Rahvaarv 38 161 000 (2009)
• Iseseisvus 1918
• EL ühines  2004
• Suurim jõgi Wisla
• Elanikkonnast on 95% poolakad
• Suurim linn Varssavi, veel suurlinnad Katowice, Krakov, Lodz, Wroclaw, Poznan, Gdansk, Lublin
• Valdav usk katoliiklus
• Poolast pärines ka hiljutine Paavst Johannes Paulus II, kodanikunimega
  
  

Poola riik on üle 1000 aasta vana. Poola ajalugu algas slaavlaste saabumisega, kes panid aluse praeguste Poola alade paiksele asutusele.
Poola Vürstiriik 960-1025
966. aastal võeti Poola vastu kristlus ning rajati keskaegne monarhia. Tekkisid tihedad sidemed Leedu suurvürstiriigiga, mis tõi kaasa kuluurilise ja territoriaalse laienemise. 
Poola Kuningriik 1025-1569
16. saj oli Poola üks võimsamaid riike Euroopas. 1683. aastal Viini lahingus saavutatud võiduga suutis Poola kuningas Jan III Sobieski purustada Viini piiravad Otomani väed vältides sellega Lääne-Euroopa võimalikku anastamist.
17. saj keskpaigast algas suurriigi allakäik, mille põhjustasid laastavad sõjad ning valitsussüsteemi murenemine. 1795. aastal jaotasid Vene Keisririik, Preisimaa ja Austria Poola omavahel ära ja Poola kaotas sõltumatuse. 
Nii polnudki isesesvat Poola riiki üle sajandi, 1918. aastani. 1864. aastani korraldasid poolakad hooti ülestõuse, mis luhtusid. Uus võimalus vabaduseks avanes alles I MS lõpul, kui Poola jaganud suurriigid nõrgeneisid sõja ning revolutsioonide mõjul.
Teine Poola Vabariik loodi 1918. aastal ning püsis 1939. aastani, mil selle hävitasid koostöös Natsi-Saksmaa  ja Nõukogude Liit, mis II MA algul Poolasse tungisid. Miljonid Poola kodanikud hukkusid Saksa okupatsiooni all. Kui Saksa väes Punaarmee surve alla Poolast lahkusid, loodi Nõukogude mõjutsoonis sotsialistlik satelliitriik Poola Rahvavabariik. 
Sõjajärgsete piirimuutiste käigus nihkus Poola geograafiline asend läände. Riik kaotas suure osa oma traditsioonilisest paljurahvuslusest. 1980. aastatel sündis poliitiliste liikumiste tulemusel tänapäevane Poola Vabariik. 

9:06=8:06 - keerasime kella

Kuni me seal bussis muudkui ootasime, tiksus täis pea terve tund, enne kui bussijuhid tagasi tulid. Nad ütlesid, et nende ees oli ainult üks rekkamees ja selline tunne oli, et pabereid paljundati ümberkirjutamise meetodil. Kõik asjad võtsid nii kaua aega, et kole kohe, nagu oleks pidanud läbi kopeeri kirjutama. Nii meil üks  tund kaotsi läkski.

9:06       saime uuesti teele asuda. Birgit oksendas, Mariil ja Karmenil oli paha. Doktor Kaev alustas tööpäeva.

10:15     Smecta peatus. Kuna nii mitmel tüdrukul oli paha, siis otsustasime teha ühe peatuse. Selleks valisime ühe teeäärse söögikoha, mille taha rekkate parklasse bussi seisma jätsime. Kes soovis, sai WC-s käia. Ajasin kõik bussist välja värsket õhku hingama ja hakkasin Smecta kokteile segama. Neid tegin neli ja jootsin järgimööda tüdrukutele sisse, kes südamepaha kurtsid. Eelpool mainitud kolmele oli lisandunud veel ka Anette.

10:45     jätkasime sõitu. Saime veidike üle tunni sõita, kui…

12:05     võttis meid rajalt maha Poola politsei. Üks väike mure oli meil küll. Eile oli korrast ära läinud sõidumeerika aparatuur. Mingit asja see luges, aga mingit asja mitte. Äkki oli nii, et kilometraaži luges, aga sõiduaega ja kiirust mitte. Nii vist oligi. Politseinik rääkis nii keerulist vene keelt, et mulle tundus alguses, et Ando räägib temaga poola keeles. Bussijuhid otsisid välja kogu dokumentatsiooni ja nad kutsuti politseibussi juurde. Õues oli ilm läinud väga soojaks. Päike säras kõrgel taevas ja bussi tuli avatud uksest soe kevadõhk. Jälgisime aknast huviga, mis asju seal õues aetakse. Enno käis meid vahepeal informeerimas, mida nad kontrollivad. Korraga hüppas teine politseinik binokliga välja ja suunas selle kaugelt tulevale rekkale, mille ta ka rajalt maha võttis. Tundus, et nad ongi spetsialiseerunud välismaa numbrimärgiga autodele.

Meil õnnestus ilma rahakotti välja võtmata edasi sõita. Nad fikseerisid selle meerika rikke ära ja allkirjastasid kettad.

12:30     olime vabad!

13:45     oli õues sooja 15,9 kraadi. Lund polnud enam ammu teeäärtes näha polnud. Sõitsime otse kevadesse. Olime Varssavi lähistel ja tee äärtesse olid hoopis tekkinud uued verstapostid. Miniseelikutes ja tugevasti värvitud silmadega. Neid oli üsna hulga. Lapsed küsisid kohe, et kes need on ja miks need naised sedasi keset metsa tee ääres seisavad. Mis sa siis ikka kostad, kui ikka tõtt. Pärast olid kõigil silmad suured peas kui tõllarattad ja jälgisid tähelepanelikult teed, et mitte ühtegi nägemata ei jääks. Ando ronis lausa ette väikesele toolile, et ta peab sõbra jaoks pilti tegema, muidu too ei usu. Paraku jäi ta veidike hiljaks, sest tööpiirkond lõppes ära.

14:30     olime Varssavis välja valitud McDonaldsi juures parklas. Kätte oli jõudnud lõunasöögi aeg. Õues oli soe kevad ja joped jäeti juba heaga bussi. Õhus oli tunda tärkavat kevadet. Ise ka ei tahtnud peale kampsuni enam muud selga panna. Mõnus!

Tekitasime Mc-is kaks järjekorda ja hakkasime tellima. Ei määranud ära, et kõik peavad ühte ja seda sama võtma. Igaüks valis siis selle eine, mis ta tahtis. Kokkulepe oli, et magustoidu ostavad ise, kui tahavad. Kokkuvõttes tekitas see suure segaduse, et igaüks eraldi valiku tegi. Mõni asi läks vist pärast sassi ka ja ma ei teagi, kas kõik päris õige asja said ka. Kui töötajad ütlesid, et nüüd on  kõik, siis oli tegelikult veel päris hulga asju puudu. Nii hakkasin siis järjest puudu olevaid asju juurde küsima. Lõpuks jäi vist isegi mingi jook lausa üle. Igal juhul keegi söömata ei jäänud ja korraks oli isegi söögikohas vaikus, sest kõik nosisid oma toidu kallal. Kellel otsas ja juurde enam midagi ei tahtnud, läksid õues sooja kevadilma ja päikest nautima. Mõned ostsid endale magustoitu ka ja maiustasid sellega.

15:30     olime kõik lõpetanud ja juba ka bussi juures. Keegi ei tahtnud bussi sisse minna. Küll pildistati ja joosti nii sama ringi. Siiski tuli see mõnus olemine lõpetada, sest pikk tee oli veel ees.

15:50     õues päike paistab, aga bussis jätkub okkseralli ja doktor Kaev toimetab muudkui oma arstipaunaga ringi.

18:40     õues oli juba pime ja õhk oli muutunud jäiseks. Tegime peatuse, et jalgu sirutada ja WC-s käia. Kuskilt nurga tagant leidsime ühe ukse, mille juures üks suur mürakas umbkeelne onu valves seisis. Algul ei saanud täpselt pihta, et miks ta sedasi WC ukse juures passib, aga lõpuks sain aru, et tegu on tasulise käimlaga ja tema ülesandeks oli kontrollida, kas kõik ikka panevad raha ukse sisse või mitte. Suutsin end talle vene keele abiga arusaadavaks teha, et kas oleks võimalik, et ma maksan tema kätte kohe kõigi eest ära. Oli võimalik. Seepeale hakkas ta oma uksehoidja tööd ikka väga tõsiselt võtma. Kui keegi välja tuli, siis püüdis ukse kinni, et see päris kinni ei langeks ja lasi järgmise sisse. Kui siiski juhtus, et väljuja oli kärmem kui tema ja uks kinni plõksatas, siis tegi ta uuesti ukse žetooniga lahti. Ja nii kestis see pea 45 minutit. Lõpuks saime kõik käidud ja ronisime bussi tagasi. Sõita oli jäänud veel oma paar tundi.

19:30     hakkasime uuesti liikuma. Aknast polnud enam midagi vaadata, sest õues oli kottpime. Mingi film sai meelelahutuseks peale pandud. Kui Krakovisse jõudsime, siis oli juba vaadata küll tuledesäras suurlinna. Mina tundsin ära raudteejaama juures oleva suure parkla, kus ma juba kord parkinud olin. See oli 3 aastat tagasi, kui Rumeenias käisime ja läbisõidul Krakoviga tutvusime. Seda parklat läks meil ilmselt ka seekord vaja, kuna suur ostukeskuse, mille tüdrukud välja olid valinud ja kuhu nad hirmsasti minna tahtsid, asus just seal. Ütlesin ka bussijuhtidele, et siia on meil vaja ülehomme tagasi tulla. Lahe on näha juba tuttavaid kohti, eriti veel sedasi mööda sõites juhuslikult ära tunda teadmata, et me just sealt mööda sõitma peaksime.

KRAKOV


Krakov on linn Poola lõunaosas. Krakov on Väike-Poola ajalooline keskus ning oli Poola kuningriigi pealinn 1596. aastani. Krakov on Poola üks suuremaid ning vanemaid linnu ja oli esimene linna, mille UNESCO kandis maailma kultuuripärandi nimekirja, 1978. Linn koosneb enam kui 100 kloostrist ja kirikust, uhketest lossidest ja kauni arhitektuuriga majadest. Krakov on Poola kultuuripealinn.


Arheoloogilised uuringud näitavad, et Waveli linnamägi oli asustatud juba 20 tuhat aastat tagasi. Pidev asustus on linnamäel olnud 4. aj alates. Legendi järgi rajas asula müütiline valitseja Krak draakoni koopa kohale ning too nõudis iga kahe nädala tagant neitsit söögiks. Lõpuks prints Krak tappis lohe, keda peetakse ka Krakovi rajajaks. Legendid Krakist ja Wandast pärinevad 7. saj. Tänapäeval asuvad Waveli linnamäel loss ja katedraal.Teada olevalt on Krakovit esmakordselt kirjalikult mainitud 965. aastal ja seda kirjeldatakse kui kaubandusteede ristmikul asuvat metsadest ümbritsetud rikast linna.


10. saj lõpus, kui võimule tuli Piastide dünastia, mis valitses jagatud Poola alasid, sai Krakovist pealinn. Sel ajal ehitati linna hulk telliskiviehitisi, kaasa arvatud loss ja katedraal. 18. saj krooniti siin Poola kuningad, samuti sai katedraal neile viimaseks puhkepaigaks. 


1038 sai linnast kuningapere elukoht.13. saj hävitati linn mitu korda, kuid taastati ikka ja jälle suurejooneliselt ning meenutas oma põhiplaanilt malelauda. Krakovi keskele rajatud hiiglaslik turuplats Rynek (200x200) kandis suurushullustuse pitserit.1364 asutas kuningas Kasinir III Krakovi ülikooli, mis on Poola vanim ülikool ja samuti üks vanimaid ülikoole maailmas. Keskaja lõpuks oli Krakovist saanud üks Euroopa juhtivaid linny. 1430 sai Krakov Hansa Liidu liikmeks ja spetsialiseerus tekstiilikaubandusele. 


Ryneki väljaku keskel uhkeldab võimas siidikaupmeeste maja. 1572 suri kuningas Sigismund II mispeale hakkas Krakovi tähtsus vähenema, sest järgnesid Rootsi invasioon, mille käigus linn rüüstati ja katk, millesse suri 20 tuhat linlast. 1596 viis Sigismund III pealinna Varssavisse.Krakov on ajaloo käigus olnud nii vabalinn kui Austria riigi osa. 


19. saj keskel sai Krakovist Austria-Ungari poolakate rahvusluse sümboliks ja kultuurikeskuseks. Seda hakati hüüdma poola ateenaks ja poola mekaks, sest poolakad käisid Krakovis linna ja rahva kuulsusrikka mineviku sümboleid vaatamas. Sel ajal muutus Krakov moodsaks suurlinnaks, saades 1901 veevärgi ja elektriautod. (Varssavisse jõudsid elektriautod allez 1907).


Suure panuse Krakovi kultuurimetropoli muutumisel andsid juudid, kes keskajast alates siin elasid ja 15. saj oma kvartali ehitasid. Kazimiersi kvartalis elas Euroopa suurim juudi kogukond kuni natsid II ma ajal 65 000 juuti Oswiecimi koonduslaagrus hukkasid. Kazimierzi kvartal taastus visalt, siin filmis filmirežissöör Steven Spielberg oma kuulsa linateose "Schinleri nimekiri". 

Jõudnud õigele tänavale hakkasime pingsalt jälgima infoplakatitest üleküllastunud tänavaääri, et leida väikestki viidet hotelli kohta. Navigatsioonisüsteem lõpetas navigeerimise, kuna aadressi järgi oli tema juba kohal, aga meie ei näinud ühtegi hoonet, mis võiks viidata hotellile. Sõitsime tasakesi edasi. Lõpuks tabas silm väikese tahvlikese elektripostil, kus meile vajaliku hotelli nimi peal. Olime õigel teel ja varsti hakkas helendavate kirjadega hotell KRAKUS *** paistma.

21:15     olime päral. Seni kuni mehed bussi parkima jäid, lipsasin mina bussist välja ja läksin asju ajama. Meid oodati ja tubade võtmed olid juba ilusti ritta seatud. Andsin neile enda tubade nimekirja, millest nad peale toanumbrite juurde lisamist koopia tegid. Panin võtmed ilusti letile ritta, et järjest õigeid numbreid õigetele tüdrukutele andma hakata. Nimelt olin mina broneerinud vajaliku arvu tube ja koostanud enda jaoks nimekirja. Nüüd oli minu ülesanne toanumbrid ja elanikud kokku sobitada. Kõik see eeltöö tehtud, läksin välja ja andsin loa hakata hotelli sisenema. 

Hotell asus Krakovi vanalinnast umbes 8 km kaugusel magala rajoonis. Oli korralikult renoveeritud viiekordne ühikalaadne hoone. Seest oli kõik väga korralik ja puhas. All oli väike retseptsioon ja restoran, kuhu hommikusöögile minema pidime. Remont oli vast olnud üsna hiljaaegu. Lihtne ja puhas. Toad olid kahekohalised paraja suurusega, kus oli olemas kõik vajalik, et end need paar õhtut ja ööd end mugavalt tunda. Lisaks veel televiisor igas toas ja  korralik dušširuum. Saime toad just sedasi hästi, et kõik minu omad olid ühe koridori peal III korrusel, kaasaarvatud meie Kristiinaga. Meie toad, täiskasvanud ma mõtlen, olid kohe koridori alguses, nii et ülevaade oli hea.

Toas jaotusid siis seekord järgmiselt.

Tuba 328

1.       Anu Pielberg

2.       Evelin Lukk

Tuba 327

1.       Tiina Kaev

2.       Kristiina Vessar

Tuba 326

1.       Karmen Telvik

2.       Anette Matto

Tuba 325

1.       Harriet Sammal

2.       Emili Kuuse

Tuba 324

1.       Saara Kattel

2.       Marii Vispel

Tuba 323

1.       Dana Lukk

2.       Maret Sõmer

Tuba 322

1.       Merit-Merken Malk

2.       Kreete Kokovkin

Tuba 321

1.       Emma Kaups

2.       Maris Pertel

Tuba 320

1.       Kristiin Kirss

2.       Marion Demus

Tuba 319

1.       Kelly Kompus

2.       Marta Eller

Tuba 303

1.       Marleen Breemet

2.       Krislin Kivistik

3.       Helen Kivi

Tuba 316

1.       Teele Tammsaar

2.       Ingrid Tärk

Tuba 315

1.       Inger-Liis Heinsoo

2.       Renita Leiger

Tuba 314

1.       Marleen Rehepap

2.       Anette Maria Kõmmus

Tuba 313

1.       Helen Rand

2.       Elisabeth Kiiver

Tuba 312

1.       Ann-Ly Kibuspuu

2.       Katariin Kokla

Tuba 311

1.       Triin-Marleen Suve

2.       Berenike Järvekülg

Tuba 310

1.       Annabel Pielberg

2.       Birgit Kibus

Tuba 309

1.       Anabel Vahtra

2.       Jaanika Pärn

Tuba 307

1.       Getter Tartu

2.       Berit Rajaveer

Tuba 422

1. Triin Jermakov
2. Kaisa Roots

Tuba 419

1. Tiiu Üksik
2. Hanna Laupä

Tuba 418

1. Karin Kallisma
2. Mari-Liis Ojasalu

Tuba 416

1. Kaja-Liis Pall
2. Maris Preem

Tuba 415

1. Kaisa Takis
2. Triin Salin

Tuba 412

Bussijuhid

Tubade jaotamine läks kiirelt ja ladusalt. Kõik käisid retseptsioonilaua juurest läbi, said minu käest võtme ja võisid üles minna. Võimalusi oli kaks: trepp ja lift. Tarisime oma tavaari ka tuppa ja kupatasime tüdrukuid õue appi ühisvara üles tooma, sest seal oli õhtusöök. Panime kohe kolm veekeetjat pahisema, kui olime oma toa üles leidnud. Tõstsime enda asjad lihtsalt kiirelt nurka ja hakkasime õhtuöögiga tegelema. Köögitoimkond Kristiina, Anu, Evelin ja Tiina polnud jõudnud veel suurt korda sedagi, kui näljaste järjekord juba ukse taga oli. Saatsime selle järjekorra korraks laiali, sest vesi alles pahises ja leib ning taldrikud olid kohvris. Menüüs oli täna õhtul kiirkartulipuder lihapallide ja leivaga. Ketšupit oli ikka ka. Magustoiduks croissanti saiake. Joogiks limonaad, gaseeritud, gaseerimata, või sidrunimaitseline vesi. Üle prahi eelistati limonaadi. Pärast, kui soesöök söödud, võis tulla sooja joogi ringile. Meie veekannud ei jõudnud lihtsalt nii kiirelt vett ette keeta, kui vaja.

Seadsime kartulipudru kappidele ja lauale ritta, kallasime vee peale ja toitlustamine võis alata. Järgimööda hakkasid tüdrukud oma toidu järgi käima ja saba liikus kiiresti. Märkamatult oli tuba lastest ja toidust pea-aegu tühi ja aeg endal einestama hakata. Avastasime, et lapsed söövad ikka vähe küll. Leiba ja lihapalle võeti väga kasinalt. Meie aga lasime küll hea maitsta. Minu meelest oli täitsa maitsev toit. Kui palju tüdrukud ära sõid, seda ei tea. Ära viidi küll meie toast, aga kas see leidis koha kõhus või kuskil mujal … siiski loodan, et enamustel kõhus.

Anettel oli ikka veel paha olla. Saatsin ta pikali. Pikk sõit oli ta ära kurnanud. Ehk korralik uni aitab. Andsin talle veel ühe rohu ka sisse, et ehk siis öösel südamepaha kimbutama ei tule.

Ülejäänud, kellel aga tervis hea, tundsid hotellis olemisest mõnu. Energiat jätkus küllaga. Uksed paukusid ja tagaajamist oleks ka mängitud, kui õps oleks lubanud. Mul oli uks lahti ja üsna mitu korda pidin ikka meelde tuletamas käima, et me oleme hotellis, kui ei mängita toast tuppa uksepaukumisega peitust, ega aeta kilgates üksteist koridori peal taga. Kohati läksid hääled ikka väga valjuks.

23:00     oli kokku lepitud öörahu, sest homme tulemas festivalipäev, kus vaja viks ja virge olla. Käisin kõigile head ööd soovimas ja tõmbasin oma toa ukse ka väheke koomale.

23:30     käisin viimasel reidil, kus leidsin veel mõned tüdrukud valest toast. Oli kokkulepe?! Oli! Kui tüdrukud soovivad endale ja rühmale karuteenet teha, siis palun, aga eks ma pean seda ka meeles. 

Tuppa tagasi jõudes tõmbasin ka mina oma toa ukse koomale. Käisin veel paar korda kuulatamas, ka need sädistavad toad on vaikseks jäänud ja läksin ka ise magama. Pikk päev oli jõudnud õhtusse.